TempoLife

TempoLife › Funktsioonid › Defibrillators and cardiac arrest response › calling-112

Hädaabikõne ja aadressiprobleem

Mida dispetšer küsib, miks telefon põrandal kõlari sisse lülitab, kuidas dispetšeri juhitav CPR toimib ja kõige raskem küsimus maapiirkonna kinnipidamisel: kus sa täpselt oled?

112 kogu ELisnumber
113 arstideleNorway
Kõlar, põrandal, püsige ühendusesphone
Teie täpne asukohthardest question

CPR kuuekümne sekundiga

  1. Ei reageeri ja ei hinga normaalselt? Gasping ei ole hingamine. Käsitlege seda südameseiskumisena.
  2. Helista 112 (113 Norras). Kõlar peal, telefon põrandal. Jää liinile — dispetšer juhendab.
  3. Vajuta kõvasti ja kiiresti rinnaku keskele:5–6 cm in an adult, 100–120 per minute, lastes rinnal täielikult üles tulla.
  4. Saada keegi teine defibrillaatori järele. Ärge minge ise, kui see pole sekundeid eemal. Jätkake kompressioone.
  5. Lülitage seade sisse ja tehke, mida see ütleb. See otsustab, kas šokeerida. Pärast šokki minge kohe tagasi kompressioonidele.

Ärge lõpetage, kuni kiirabi võtab üle või inimene hingab normaalselt.

See on viide kõrvalseisjatele, mitte diagnoos, koolituskursus ega meditsiiniline nõuanne. See ei saa öelda, mis konkreetsel inimesel viga on, ega asenda dispetšerit liinil.

Helistage kõigepealt ja ärge katkestage toru

Kokkuvarisenud täiskasvanu puhul algavad kõne ja kompressioonid koos: kui oled üksi, vali, pane telefon kõlarile ja aseta enda kõrvale põrandale, seejärel hakake suruma. Kui on veel keegi, helistab ta samal ajal, kui surute kokku. Püsige ühenduses kogu elustamise ajaks. Dispetšer ei ole vastuvõtutöötaja, kes võtab vastu sõnumeid – igas selle piirkonna riigis loevad nad koos teiega rütmi, ütlevad, kuhu käed panna, kas registreeritud defibrillaator on lähedal ja teatab, kui meeskond on ukse taga.

Mida nad küsivad, järjekorras

Kus. Mis on juhtunud. Kas inimene on teadvusel. Kas nad hingavad. Vastake selles järjekorras ja vastake lühidalt. Asukoht on esikohal, sest kiirabi saab liikuma hakata enne, kui ülejäänud vestlus on lõppenud; kõik pärast seda, kui see vastuse täpsustab. Ärge jutustage – dispetšer töötab protokolli ja jõuab teie andmeteni. Kui te ei saa mõnele küsimusele vastata, öelge see ja liikuge edasi.

Kus telefon aitab ja kus mitte

Tänapäevased telefonid saadavad enamikus piirkonnas 112 kõne korral häirekeskusele üsna täpse asukoha automaatselt ja iga riigi riiklikud hädaabirakendused saadavad selle teadlikult. See toimib linnas ja töötab halvasti metsas, järvel, rajal, suurel tööstusplatsil või mitmekorruselises majas, kus põrand ja sissepääs on olulisemad kui koordinaadid. Laske kellelgi minna tee või värava äärde seisma, et meeskonda sisse lehvitada, avada, mis vajab lukust lahti, ja hoida lifti.

Lugege oma koordinaadid ette

Kõige kasulikum asi, mida avatud maal helistaja teha saab, on kümnendlaius- ja pikkuskraadi valjult ette lugeda. Iga piirkonna dispetšer võib neid võtta. Sellel lehel olev tööriist loeb teie brauseri asukohta ja näitab piisavalt suuri numbreid, et maas põlvitades ekraanilt lugeda; riiklikud 112 rakendused teevad sama ja edastavad ka asukoha. Lugege aeglaselt täisarv, sealhulgas kümnendkohad, ja öelge sõnad põhja ja ida.

Kui olete üksi ja AED-d pole silmapiiril

Ärge jätke täiskasvanut otsima defibrillaatorit, mille olemasolus te pole kindel. Nüüd alanud kompressioonid võitsid nelja minutiga leitud defibrillaatorit. Küsige dispetšeri käest – nemad näevad teie läheduses registreeritud seadmeid ning Taanis, Rootsis, Norras ja mõnes osas Soomes saavad nad saata ka vabatahtlikke reageerijaid, kes saabuvad kaasas. Kui kohal on keegi teine, saatke talle selge juhis: kabineti aadress ja tulge otse tagasi mõlemal viisil.

Tempoandja ja teie koordinaadid

Kaks asja, mida telefon sündmuskohal päriselt teha saab. Esimene annab kompressioonidele tempo 110 minutis — soovitatud vahemiku keskel — ja loeb kaheminutilisi märke, mil teine päästja peaks vahetama.

Kompressiooni tempoandja

Tempoandja peatatud

Siht100–120 per minute · 5–6 cm in an adult· vaheta päästjat iga 2 minuti järel.

Tempoandja on metronoom, mitte monitor. See ei näe patsienti ega tea, kas kompressioonid on piisavalt sügavad.

Lugege dispetšerile oma asukoht

Öelge tänava-aadress, kui see on. Kui olete rajal, järvel, metsateel või suurel objektil, on kümnendkraadid laius- ja pikkuskraadist see, mida dispetšer tahab — lugege täisarv.

Asukoht loetakse brauserist ja näidatakse ainult sellel ekraanil. Seda ei saadeta kuhugi ega hädaabiteenistustele — te loete selle ette või kasutate riiklikku rakendust.

Allikad:Häirekeskus (Eesti Häirekeskus) · Hätäkeskuslaitos (Soome hädaabikeskuse agentuur) · Bendrasis pagalbos centras (Leedu, 112) · SOS-alarm (Rootsi)· kontrollitud2026-09-08

Korduma kippuvad küsimused

Millisele numbrile ma Põhja- ja Baltimaades helistan?

112 töötab kõikjal ELis ja jõuab õige teeninduseni. Norra on erand, mida tasub teada: 113 on sealne meditsiiniline number, 110 on tulekahju ja 112 politsei, kuigi 112 saate ikkagi abi.

Kas ma peaksin helistama enne või pärast CPR-i alustamist?

Koos. Helistage, lülitage kõlarile, pange telefon käest ja alustage tihendamist. Kui keegi teine ​​on seal, helistab ta teie tihendamise ajal – tihendused ei tohi vestlust oodata.

Mis saab siis, kui ma kohalikku keelt ei räägi?

Selle piirkonna hädaabikeskused töötavad inglise keeles ja 112 kõned saab edastada tõlkidele. Öelge esmalt asukoht ja öelge seda aeglaselt; aadress on see osa, mis peab keelelõhe üle elama.

What to do, right now

Kas see on südameseiskus?

Selle otsustavad kaks kontrolli: ei reageeri ja ei hinga normaalselt. Mürakas hingeldamine, mis teeb pea kõik lollimaks, miks on alguses lühike krambihoog südamehaigus ja miks on südameatakk eriline hädaolukord.

Ainult kätega CPR kuuekümne sekundiga

Rindkere keskosa, 100–120 tõuget minutis, 5–6 cm sügavuselt, laske rinnal täielikult üles tõusta ja ärge peatuge. Kiirus, sügavus, väsimusprobleemid ja temposeade, mis hoiab teid rütmis.

Defibrillaatori kasutamine samm-sammult

Avage see, lülitage see sisse, paljastage rind, järgige häält. Mida masin teie eest otsustab, mida ta kunagi ei tee ja mida inimesed eksivad – minge pärast šokki kohe tagasi kompressioonide juurde.

Kuhu padjad lähevad ja mis takistab

Parem rangluu ja vasakpoolsed ribid või ees ja taga. Rinnakarvad, higi, lumi, ravimplaaster, südamestimulaatori tükk, juhtmega rinnahoidja, tätoveering: milline neist on tegelikult oluline ja mida igaühega ette võtta.

"Šokki ei soovitata" ei tähenda peatumist

Kõige valesti loetud lause avaliku juurdepääsu defibrillatsioonis. Mida masin tegelikult tuvastas, miks umbes kaks kolmandikku kinnipidamistest ei ole šokeeritavad ja miks padjad jäävad peale ja kompressioonid jätkuvad.

Kõik sellel teemal

Defibrillaatorid ja südameseiskus

Jaotur: kõik 32 leheküljed, iga riigi register, tempo ja numbrid, mis väärivad meeldejätmist.

Enne hädaolukorda tuleb pikk vaikne venitus

Vererõhk, puhkepulss, liikumine ja uni on need osad, mida saate eelnevalt aastaid tegutseda. TempoLife hoiab neid ühes kohas, alustades tasuta.

Create a free accountHangi rakendus