TempoLife

TempoLife › Funktsioonid › Defibrillators and cardiac arrest response › recognising-cardiac-arrest

Kas see on südameseiskus?

Selle otsustavad kaks kontrolli: ei reageeri ja ei hinga normaalselt. Mürakas hingeldamine, mis teeb pea kõik lollimaks, miks on alguses lühike krambihoog südamehaigus ja miks on südameatakk eriline hädaolukord.

Ei reageeri + ei hinga normaalseltthe test
Alla 10 sekunditime to decide
Esineb kuni pooltel vahistamistestagonal gasps
Alusta kompressioonidegaif unsure

CPR kuuekümne sekundiga

  1. Ei reageeri ja ei hinga normaalselt? Gasping ei ole hingamine. Käsitlege seda südameseiskumisena.
  2. Helista 112 (113 Norras). Kõlar peal, telefon põrandal. Jää liinile — dispetšer juhendab.
  3. Vajuta kõvasti ja kiiresti rinnaku keskele:5–6 cm in an adult, 100–120 per minute, lastes rinnal täielikult üles tulla.
  4. Saada keegi teine defibrillaatori järele. Ärge minge ise, kui see pole sekundeid eemal. Jätkake kompressioone.
  5. Lülitage seade sisse ja tehke, mida see ütleb. See otsustab, kas šokeerida. Pärast šokki minge kohe tagasi kompressioonidele.

Ärge lõpetage, kuni kiirabi võtab üle või inimene hingab normaalselt.

See on viide kõrvalseisjatele, mitte diagnoos, koolituskursus ega meditsiiniline nõuanne. See ei saa öelda, mis konkreetsel inimesel viga on, ega asenda dispetšerit liinil.

Kogu diagnoos koosneb kahest küsimusest

Kõrvaltvaataja ei vaja pulssi, stetoskoopi ega diagnoosi. Raputa õlgu ja karju. Kui vastust ei tule, kallutage pea tahapoole, tõstke lõug ja vaadake mööda rindkere mitte rohkem kui kümme sekundit. Kui isik ei reageeri ja ei hinga normaalselt, käsitlege seda südameseiskumisena ja alustage kompressioonidega. See on kogu otsus ja Euroopa Elustamisnõukogu ütleb selle täpselt sellisel kujul välja, et keegi, kellel pole üldse koolitust, saaks selle stressiolukorras teha.

Ahhetamine, mis kõiki lolliks teeb

Kõige tavalisem põhjus, miks kõrvalseisja CPR-i ei alusta, on see, et inimene teeb endiselt müra. Esimestel minutitel pärast südame seiskumist vallandub ajutüves aeglased, sügavad, norskavad või kalataolised hingeldamised – agonaalne hingamine –, mis võib kesta mitu minutit ja näeb häirivalt välja nagu elu. See esineb suures osas tunnistajateks peetud vahistamistest. See ei hinga. Aeg-ajalt kostavad, ebaregulaarsed, hingeldavad, norskavad või urisevad helid koos pikkade vaikustega tähendavad, et aju sureb, mitte aga hingamisteed. Kui muster ei ole magava inimese rahulik regulaarne tõus ja langus, pole see normaalne hingamine.

Sobivus alguses

Võib-olla algab üks arreteerimine kümnest lühikese krambiga – kangestumine, tõmblemine, silmade tagasipööramine –, kuna aju kaotab verevarustuse. Kõrvaltvaatajad nimetavad seda mõistlikult epilepsiahooks ja ootavad, kuni see lõpeb. Eripäraks on järgmine: pärast epilepsiahoogu hingab inimene, sageli raskelt, ja tuleb aeglaselt ringi. Pärast südameseiskumist tõmblemine lakkab ja inimene jääb halliks, lonkaks ja vaikseks või ahmib. Täiskasvanu, kes seejärel normaalselt ei hinga, esmakordne krambihoog on südameseiskus, kuni pole tõestatud vastupidist.

Südameinfarkt pole sama hädaolukord

Infarkt on ummistunud arter: inimene on ärkvel, valutab, hall, higistab, ehmub. See on kiirabikõne, mitte elustamisolukord – istutage nad maha, vabastage kitsad riided, ärge laske neil kõndida ja jääge nende juurde, sest südameatakk on kõige tavalisem asi, mis muutub vahistamiseks. Südameseiskus tähendab pumba seiskumist: teadvusetus mõne sekundi jooksul, kasulik hingamine, sihikindel liikumine. Tavakõnes kasutatakse sõnu vaheldumisi ja erinevus otsustab, kas käed lähevad rinnale.

Eksimine ei maksa peaaegu midagi

Kõrvalseisja CPR-i peamiseks piduriks on hirm hakata suruma kedagi, kes pole vahi all, ja see on proportsioonist väljas. Inimene, kelle süda lööb, reageerib tugevatele kokkusurumistele – ta oigab, lükkab sind eemale, avab silmad – ja sa lõpetad. Dispetšeri abiga CPR-i uuringud näitavad, et osa patsientidest, kes saavad kõrvalseisja survet, ei olnud vahistatud ja tõsised vigastused on haruldased. Vastupidine viga on saatuslik mõne minuti jooksul. Kui kõhklete, on õige tegevus suruda.

Allikad:Euroopa Elustamisnõukogu juhised · Käypä hoito riiklik juhend: Elvytys (elustamine)· kontrollitud2026-09-08

Korduma kippuvad küsimused

Kuidas kontrollida pulssi?

Sa ei tee seda. Unearteri pulsi tunnetamine on ebausaldusväärne isegi stressi all olevate arstide jaoks ja see raiskab olulisi sekundeid, mistõttu eemaldati see aastaid tagasi kõrvalseisjate juhendamisest. Reageerimatus pluss normaalselt hingamine on test.

Mis siis, kui nad ahmivad?

Hingeldamine ei ole hingamine. Aeglased, ebaregulaarsed, norskavad või kalalaadsed hingeldamised koos pikkade pausidega on märk südame seiskumisest, mitte taastumisest. Alustage rinnale surumist ja ärge lõpetage, sest hingeldamine jätkub.

Neil oli krambihoog - kas ma peaksin ikkagi alustama CPR-i?

Kui tõmblemine on lakanud ja nad ei hinga normaalselt, siis jah. Umbes üks arreteerimine kümnest algab lühikese rünnakuga. Pärast tavalist epilepsiahoogu inimene hingab; pärast vahistamist nad seda ei tee.

What to do, right now

Ainult kätega CPR kuuekümne sekundiga

Rindkere keskosa, 100–120 tõuget minutis, 5–6 cm sügavuselt, laske rinnal täielikult üles tõusta ja ärge peatuge. Kiirus, sügavus, väsimusprobleemid ja temposeade, mis hoiab teid rütmis.

Hädaabikõne ja aadressiprobleem

Mida dispetšer küsib, miks telefon põrandal kõlari sisse lülitab, kuidas dispetšeri juhitav CPR toimib ja kõige raskem küsimus maapiirkonna kinnipidamisel: kus sa täpselt oled?

Defibrillaatori kasutamine samm-sammult

Avage see, lülitage see sisse, paljastage rind, järgige häält. Mida masin teie eest otsustab, mida ta kunagi ei tee ja mida inimesed eksivad – minge pärast šokki kohe tagasi kompressioonide juurde.

Kuhu padjad lähevad ja mis takistab

Parem rangluu ja vasakpoolsed ribid või ees ja taga. Rinnakarvad, higi, lumi, ravimplaaster, südamestimulaatori tükk, juhtmega rinnahoidja, tätoveering: milline neist on tegelikult oluline ja mida igaühega ette võtta.

"Šokki ei soovitata" ei tähenda peatumist

Kõige valesti loetud lause avaliku juurdepääsu defibrillatsioonis. Mida masin tegelikult tuvastas, miks umbes kaks kolmandikku kinnipidamistest ei ole šokeeritavad ja miks padjad jäävad peale ja kompressioonid jätkuvad.

Kõik sellel teemal

Defibrillaatorid ja südameseiskus

Jaotur: kõik 32 leheküljed, iga riigi register, tempo ja numbrid, mis väärivad meeldejätmist.

Enne hädaolukorda tuleb pikk vaikne venitus

Vererõhk, puhkepulss, liikumine ja uni on need osad, mida saate eelnevalt aastaid tegutseda. TempoLife hoiab neid ühes kohas, alustades tasuta.

Create a free accountHangi rakendus